Praegu on palju tarkvara, mis laseb keelemudelil otsustada, mis sinu produktsioonisaidiga juhtub. See ei ole selline.
Mida mudel teeb
Enne uuenduse paigaldamist tõmmatakse selle changelog ja mudel loeb selle läbi, tagastades riskiskoori ja lühikese soovituse. See on päriselt kasulik töö. Versiooninumber ei ütle midagi; just väljalaskemärkmetes on kirjas “kirjutasime REST-otspunktid ümber” või “loobusime PHP 8.1 toest” – vabas tekstis, iga autori puhul erinevalt. Selle kiire läbilugemine üle kogu pargi, iga öö, on mudeli hea kasutus.
Mida mudel teha ei tohi
Soovitus on sisend. Otsuse teeb kood, reeglite alusel, mis on saidi kohta kirja pandud enne jooksu algust:
- Mitte kunagi automaatselt. Nimeliselt loetletud pluginaid ei paigaldata automaatselt, ükskõik mida skoor ütleb.
- Riskilävi. Üle saidi läve läheb uuendus esmalt saidi koopiale meie serveris. Live-sait näeb seda ainult siis, kui see seal ellu jäi.
- Ainult minor. Tuuma suured väljalasked ootavad inimest, kui sait on nii seadistatud.
Enesekindel ja eksiv mudel ei saa kliendi saidile major-uuendust suruda, sest ükski koodirada seal ei küsi temalt luba. Kui mudel on üldse kättesaamatu, lõpetab jooks ikka – lihtsalt konservatiivsemalt.
Tagasirullimine käib samamoodi
Kas uuendus tagasi võetakse, tuleb kolmest sõltumatust signaalist: HTTP tervisekontroll, testitulemused ja visuaalne võrdlus. Piisab sellest, kui üks neist ütleb “katki”. Mudelilt ei küsita, sest just seda otsust peab saama nädala pärast kliendile ühe lausega selgitada.
Hinnang sinna, kus see aitab, reeglid sinna, kus loeb
Mudelid on head teksti lugemises ja halvad vastutamises. Reeglitega on vastupidi: jäigad, aga neid saab lugeda, nendega vaielda ja neid muuta – ja nad käituvad neljasajandal saidil samamoodi nagu esimesel. Mudeli hoidmine sellest joonest nõuandvale poolele ei ole ettevaatlikkus iseeneses. See on see, mis teeb süsteemi turvaliseks järelevalveta jooksma.